Nädal 18-19/47

Esmaspäev, 10. Detsember

Tulime eile tagasi Rocha reisilt YFUga (+Pedro ja Louise, Belgiast tüdruku hostõde Luigi) ja ma pole ammu juba nii väsinud olnud, kui ma täna olen. Terve päev möödus magamise tähe all. Umbes 5 ajal helistasin vanematega üle 2 nädala ning avastasin et ainult 5 nädalat on nende tulekuni aega!!!!

Gracias por todos locos

Vasakult: Mina, Pedro, tšehhitar Tereza ja Leonie Saksamaalt

Neljapäev, 13. detsember

Täna oli väga teguderohke päev. Väljus kodust kell 9.20, et minna Montevideo lennujaama Eesti tüdrukule vastu, kes oli siin vahetusõpilane 2 aastat tagasi. Alguses pidin minema bussiga Montevideosse 40 minutit ja sealt edasi vaatama kuidas saada lennujaama, sest see asub peamisest bussijaamast 40 minuti kaugusel. Olin juba nagu tõeline eestlane bussipeatuses valmis 20 minutit varem, kuni Pedro helistas mulle 5 minutit enne bussi tulekut ja ütles, et tema vanemate sõbrad lähevad ka Montevideosse ja veel lennujaama!! Sain siis hoopis 1.5 tunni reisimise asemel 30 minutiga lennujaama ning umbes kell 12 nägin Maritit, Eesti tüdrukut. Peale lennujaama läksin tagasi Tres Cruces'esse et osta jõulukinke. Kella 6 paiku olin oma ostudega valmis ja sõitsin tagasi Canelonesesse. Hetkel on kell 1 öösel ja lõpetasin just osade kinkide pakimisega.

Kõik kaubanudskeskused on uhkelt ära ehitud ja iga nurga peal on kunstkuused

Reede, 14. detsember

Käisin täna jälle Montevideos, aga seekord koos Manu ja Pedroga. Montevideosse jõudes pidi Pedro minema YFU Uruguay kontorisse Rootsi minekuks tegema inglise keele testi ja läbima sarnase asja nagu meil on valimispäev. Samal ajal käisime Manuelaga šoplemas. Hiljem läksime kinno vaatama "Bohemian Rhapsodyt". Supper film ja mulle hakkas Queen veel rohkem meeldima. Samuti sain ka viimased kingid ostetud.

Pühapäev, 16. detsember

Käisime Oli, Pedro ja hostvanematega just Costa Azulis. Costa Azul on väike mereäärne resort Canelonese maakonnas (departamento, siiani ei tea täpselt kas see on eesti keeles maakond, osariik vms). Võtsime päikest, käisime meres ujumas ja hiljem läksime sööma restorani kus oli bassein, milles käisime samuti ujumas ning esimest korda põlesin siin ära. Hetkel vaatame telekat ja Felipe tuli ka koju!!

Ja jällegi Pedro on ainuke kes ei naerata :)

Nädal: 18/47 ✔️


Esmaspäev, 17. detsember

Manu käis just meie juures ja kui ta vanemad tulid teda peale võtma siis hakkasime hoopis vaatama Eesti vaadetega videoid. Näitasin kõigile, kus ma õppisin enne äratulekut, kus elan ja palju muud. Tädi ja onu olid ülimalt elevil, et suutsin nendega peaaegu ilma abita suhelda :)

Kolmapäev, 19. detsember

Kuigi ma olen supper õnnelik, et ma siin olen, igatsen ma oma Eesti sõpru ja pere kohutavalt. Igatsus tuli peamiselt sellepärast et sain aru et kohe on jõulud ning Pedro läks oma vana klassi kokkusaamisele ning vaatasin üle 4.5 kuu esimest korda oma üllatus - äraminekupeo videot, mis mu õde kokku pani peo jaoks, mille ta mulle korraldas. Ma sain aru kui imelised sõbrad ja pere mul ikka Eestis on. Vahetpole kui suur on meie vahemaa kilomeetrites, on nad alati minuga ja ma tean et tagasiminnes ei ole meie sõprus kuhugi kadunud!

Reede, 21. detsember

Ma olen natuke totu. Pidime täna minema võrkpalli tiimiga appi jalgpalli turniirile. Meie ülesandeks oli korraldada söök ja jook. Eile trennis sain aru, et peame minema 7.30'ks jalgpalli platsile, aga ma ei saanud aru kas õhtul või hommikul, sest 100% ei saa siiani aru kõigest hispaania keelest. Selle asemel et kelleltki küsida, oletasin, et hommikul, sest eelmine sarnane üritus oli ka hommikul. Läksin siis täna hommikul 7.30'ks sinna ja mitte kedagi polnud kohal ning sain siis aru et pidime minema 7.30'ks õhtul sinna. Seega läksin hostisa töökohta et ta mind tagasi koju viiks. Saime kõht kõveras naerda koos tädiga autos kui talle rääkisin mis juhtus. Tagasi jõudes jäin umbes kell 9 uuesti magama ja ärkasin 12. Peaaegu 12 tundi hiljem jalgpalli platsile jõudmisest, kell 7 õhtul läksin jälle tagasi ja seekord olid juba teised ka kohal.
Peale mängu läksin Oli juurde ja sealt läksime edasi sööma koos Pedro ja Oliviaga.

Kuna meid on nii palju võrkpallis siis siiani on natuke raskusi nimede meelde jätmisega :)

Vasakult: Sofia, Lily, Micaela ja mina

Pühapäev, 23. detsember

Homme on jõulud ja no kohe üldse pole jõulutunnet pole sees.

Meil oli jube igav Pedroga ja selle peletamiseks tegi Pedro mulle meiki. Saime palju naerda ja meik oli kohutav :)

Kuna pildid meigiga on liiga kohutavad, siis panen siia hoopis pildi klassikalisest jõulueelsest päevast

Nädal: 19/47✔️
Cuidense amigos!

Nädal 15-17/47

Esmaspäev, 19. november

Tulin just tagasi Maluma kontserdilt ja see oli mega!! Maluma nägi välja nagu alati perfektne ja ta laulud on imelised. Publik oli eufoorias ja kontsert oli 12/10!! Samuti on Maluma mega armas inimene. Paljudel olid kaasas plakatid ja ühel tüdrukul oli kirjas "Ma armastan sind ja ma tahaksin sind kallistada". Maluma nägi seda ja kutsus tüdruku lavale. Hiljem sain teada, et ta on pärit samast linnast kust Manuela, sest Manu tundis ta ära. Ta oli kogunud raha kuid, et seda piletit osta ja see oli täiesti seda väärt!

Enne Maluma kontserdi

Tegin kõigile selle pildiga nalja, et sain Malumaga pilti (meie istekohad olid umbes 5 meetri kaugusel lavast)

(pilt on Maluma Instagramist)

Kolmapäev, 20. november

Tulime just Pedroga jõuaalist ja kuna mõlemal oli kõht tühi siis ostsime tee pealt asadot. Tavaliselt on see kogus mis me võtsime umbes 400-500 peesot (11-13.5€), aga meie saime 200 peesoga (5.5€). Tegija väitis, et pole väga head tükid kuna on õhtu juba ning need on kaua olnud süte peal. Ausalt öeldes oli see üks parimaid asadosi mis siin olen söönud.

Neljapäev, 21. november

Täna on mu võrkpalli tiimi sünnipäev. Neil sai koos mängitud 1 aasta 16. novembril, aga täna tähistame seda. See on nii armas kuidas kõik on kaasahaaratud selle ühtususe tundega. Nad hoiavad meeletult kokku ja iga üritus on korraldatud väga suursuguselt. See sünnipäev on eriti 'ekstra'. Esimeseks sünnipäevaks telliti kõigile kes tahtsid särgid, poistele valged ja tüdrukutele roosad, mille peal on logo ja meie tiimi nimi "Carancho" (lind, eestikeelset vastet pole leidnud). Pidu oli väga tore ja ma isegi võitsin auhinna "Premia a las más linda" ehk "Preemia: kõige ilusam".

Osade trennikaaslastega

Laupäev, 23. oktoober

Täna käisid meil külas Olivia ja Guillermo. Sõime asadot kõik koos (üle kuu aja olid kõik hostvennad ka kodus) ning nautisime üksteise seltskonda. Hiljem vaatasime jõulufilme, mida on väga imelik vaadata, sest nendes on lund, aga siin pole see võimalik 20-30 kraadiga :)

Pühapäev, 24. oktoober

Täna oli väga eesti keelt täis päev. Hommikul helistas emme, sest nägi et olin Facebookis. Umbes kella 3 ajal helistasin esimest korda üle nelja kuu oma parima sõbraga. Pisarad hakkasid automaatselt voolama teda nähes, sest 4 kuud ilma nägemata, vahet pole mis kujul, on liiga pikk. Peale seda helistasin veel õe ja vanaemaga. Vanaema oli linnas, sest vanemad on hetkel USAs reisil, Liisa õpib Tartus ja venna ei ela enam kodus, aga meil on ka pisike kutsa kelle pärast vanaema tuli Tallinnasse.

Nädal: 15/47 ✔️

Kolmapäev, 28. oktoober

Olen viimasel ajal vaadanud nii palju jõulufilme, et mõtlesin et peaks hakkama tegelema ka jõulukingitustega. Kuna siin tehakse kinke ainult pereliikmetele, siis mu vanemad saatsid mulle pakiga ka jõuludeks Eesti alkoholiga komme. Mõtlesin et teen sinna juurde ka kaardid. Hakkasingi siis joonistama ja joonistasin u 5 tundi, kuni mul läks sellest tegevusest süda pahakas.

Neljapäev, 29. oktoober

Just lõppes mu viimane hispaania keele tund. See oli kuidagi väga kurb. Tegin kaardi õpetajale ja kinkisin Eesti kommi ja šokolaadi. Just tänu temale, on mu hispaania keel palju palju paremaks läinud ja ma olen meeletult õnnelik, et YFU Uruguays on 40 tundi hispaania keelt kohustuslik, nii on palju kergem on keelt omandada.

Reede, 30. oktoober

Olime just enne Pedroga jõusaalis, kui Olivia kirjutas meile, et kas ta võib meie juurde tulla. 40 minutit hiljem oleme meie juures ja vaatame filmi ning ta jääb ka ööseks.

Laupäev, 1. detsember

Päeva mõte: ma igatsen hetkel Eesti juures päkapikke. Ma tean, väga väikse lapse mõte ja igatsus, aga advendikalender on olnud osa detsepmbrist mu terve elu.

Käisime ka vanaema ja vanaisa juures Guille tehtud asadot söömas

Pühapäev, 2. detsember

Sõidame hetkel Pedroga Montevideosse, et jääda Felipe juurde ööseks, sest homme hakkab teine YFU reis Rochasse, millest tuleb ka pikem blogipostitus. 

On juba õhtu ja saime varem kokku Leaga Prantsusmaalt ja Leonie ning Emiliaga Saksamaalt. Läksime tänavakohviku festivalile, mis toimus Montevideo ühes paljudest parkidest ning saime seal veel kokku vabatahtlikega YFUst.

Felipe tänav, minu arust üks armsamaid terves Montevideos

Nädal: 16/47 ✔️

Esmaspäev - Pühapäev, 3. - 9. detsember

Rocha trip

Cuidense amigos!