Kõik, mis juhtus kevadvaheajal (15.09-22.09)

Hola!

Kevadvaheaeg oli juba kuu aega tagasi ja kohe (novembri keskpaigas) hakkab juba 3,5 kuud kestev suvevaheaeg. Natuke kurb on, sest sõpru ei näe enam nii tihti ja mulle on kool hakanud isegi meeldima vaatamata sellele, et peab tõusma vara. 

Kevadvaheaja esimene päev oli reede ning selle veetsime niisama kodus Netflixi vaadates. Laupäeval sõitsime Pedro, hostisa ja -emaga Punta del Estesse, kus meiega ühines ka keskmine hostvend Felipe. Punta del Este on mereäärne linn, kus elab aastaringselt umbes 9300 inimest, aga alates detsembrist kuni veebruari lõpuni on see täis mittealalisi elanikke ja kõik hotellid, hostelid ning korterid on täis. Punta on nagu meie Pärnu. Veetsime seal 4 päeva. 

Vasakult: Pedro, Felipe, mina, hostema, hostisa

Südames ikka väiksed lapsed alles

Esimesel päeval saime kokku nõo Guillermo ja sõbra Nicoga, kes olid sinna juba sõitnud päev varem ja läksid sinna oma vaheaega veetma. Kahjuks lahkusid nad järgmise päeva hommikul. Õhtul käisime hostvendadega väljas pitsat ning jäätist söömas. Fun fact: jäätis on siin väga odav võrreldes sellega, kui palju seda pannakse. Kui Eestis tahad kahte palli, siis sa ka saad kaks palli, siin kui tahad kahte palli, saad nagu 4 palli koguse + siin on jäätisevalik palju palju suurem kui Eestis, juba dulce de leche jäätiseid on vähemalt 5-6. 

"I like pizza" - Teo

Teisel ja kolmandal päeval saime kokku juba teiste sõpradega, Teo ja Maximoga (jah, mu ühe sõbra nimi on maksimum + ta perekonnanimi on Ferrari :)). Käisime niisama linna peal ringi, rääkisime juttu ja nautisime üksteise seltskonda. Teisel päeval sain veel kokku Punta del Estega ühendatud linnas elavate vahetusõpilastega. Jõime matet, käisime ramblal ja võtsime kõike, mis võtta oli Puntast. Kolmanda päeva õhtul ühines meiega ka Teo ja Maximo sõber ning läksime ramblale ning olime seal kuni kella 4ni öösel. Kindlalt on see olnud siiani üks kõige parematest õhtutest, mis mul siin olnud on. Neljas päev oli teisipäev ning see oli ka viimane päev, mis Punta del Estes olime. Enne äratulekut käisime veel hostperega söömas ning umbes kella 3ks päeval olime tagasi Caneloneses. 

Vasakult: mina, Maximo, Pedro ja Teo

Teo oma tavaolekus

Kell 3 hommikul hotelli poole kõndides nägin sellise nimega kohvikut siis :)

Liiga palju kokkusattumusi juba ühes linnas

Peaaegu igas bensiinijaamas on selline masin, et inimesed saaksid mate jaoks tulist vett

Kindlalt üks ilusamaid linnu, kus käinud olen

Parima sõbraga peab ka ju ikka pilte panema

Vasakult: Eestlane, soomlane, hollandlane ja sakslane

Väga kaua siiski Caneloneses ei saanud olla, sest juba järgmisel päeval (kolmapäeval) kella 10 ajal hakkasime sõitma vanima hostvenna Patricio linna, Fray Bentosesse, mis asub 3,5 tunni kaugusel. Seekord läksime hostema, Pedro, hostisa õe, tema mehe, vanaema ja noorima nõo Oliviaga. Hostisa ei saanud tulla, sest pidi töötama, kuna nad omavad Canelonese suurimat poodi koos õega ja ta õde oli juba teda tööl asendanud. Sinna jõudes väga ei teinud midagi, käisime lihtsalt rannas, sõime empanadasid ning jõime matet. Kuna Fray Bentos asub Argentiina piiri ääres, siis pidime ka sealt neljapäeval läbi käima. Käisime seal põhiliselt šoppamas, sest asjad on seal tunduvalt odavamad isegi uruguaylaste jaoks.

Vasakult: Pedro, Olivia, mina

Noorima nõo Oliviaga

Kaks piskest kutsat tulid meiega mängima

Vasakult: Pedro, mina, hostema, Olivia, onu, tädi, vanaema (tema esivanemad on pärit Eestist)

Esimest korda elus käisin rannas ujumas septembris

Kõige ilusamate päikeseloojangutega riik

Kolmandal päeval ühinesid meiega veel Guillermo, hostema vend ja tema tütar Manuela. Peale seda läksime Patricio töökohta. Ta töötab tselluloositehases. Küsides hostpere käest, mida ta seal täpsemalt teeb, siis keegi ei osanud mu küsimusele vastata. Käisime terve tehase läbi ning nägime, kuidas puidust saab paber. Kuigi ma väga hostvenna jutust aru ei saanud terve tuuri ajal, siis oli seal päris huvitav. Samas olen siiani vastu sellele, et tselluloosivabrik tuleks Eestisse. Peale vabrikus käimist läksime tagasi ööbimiskohta. Sellel õhtul oli üks kõige ilusamatest päikeseloojangutest, mida ma kunagi näinud olen. Fun fact: Uruguay on nagu Eestigi oma ilmade poolest – ühel hetkel võib olla väga ilus ilm, aga teisel sajab vihma ja on torm. Sellel päeval täpselt nii oligi. Ma pole mitte kunagi näinud nii suurt äikesetormi, terve taevas muutus valgeks mitu korda sellel õhtul. See aga ei takistanud meid minemast peole Guillermo, Pedro, Patricio ja tema tüdrukuga. Me jõudsime tagasi Patricio juurde umbes kell 5 hommikul ja me hakkasime minema tagasi Canelonese poole kell 10 ehk mina, Pedro ja Guillermo magasime terve tee tagasi.

Hostvenna töökoht kuulub tegelikult Soomele,
ta on Helsinkis ise ka käinud, peaaegu oleks tulnud
ka Tallinnasse

Pedro ja Manu puidu hunnikute ees

Pidime kandma kõrvaklappe, et kuuleksime
mida Patricio räägib + see kaitses kõrvu lärmi eest

Kõige vingem onu!!

Manuela üritamas panna pildile emotsioone, mis me kõik
sellel hetkel tundsime, sest seal oli vähemalt 70 kraadi sooja

Alati positiivselt meelestatud 

Teie meistrimehed Guille ja Elis

Vasakult: Patricio türdruk Valentina, mina, Pedro
(ta ei naerata piltidel peaaegu kunagi)

Ma pole olnud mitte kunagi nii kurb Canelonesesse tagasi jõudmise pärast kui sellel päeval. Kuigi meie ööbimiskoht ei olnud kõige uhkem Fray Bentoses ja ma ei suutnud magada nii korralikult seal, siis ma tundsin esimest korda selle vaheaja jooksul, et ma olen tõeliselt õnnelik, et ma olen Uruguays.

Cuidense amigos!