Kool, sõbrad ja Montevideos käimised

¡Hola!

Jällegi on natuke aega mööda läinud ja uusi, aga samas vanu asju saadud teha.

Mõtlesin, et 1. septembri puhul räägin ka natuke oma koolist siin. Olen nüüdseks käinud koolis juba kolm nädalat. See on väga veider kogemus iga päev. Siiani inimesed vaatavad järgi ja kuulen pidevalt oma riigi või enda nime ning näen, kuidas minu poole sõrmega näidatakse. 

Ma käin koolis nimega Liceo Nr. 1 Tomas Barreta. Ma käin siin 5. gümnaasiumi klassis ehk Eesti koolisüsteemi arvestades 11. klassis. Siinne koolisüsteem on 6+6 aastat ehk nelja algkooli aasta asemel on neil 6 klassi ning põhikooli kui mõistet ei eksisteeri. Peale seda minnakse kohe gümnaasiumisse (6 aastat), millest 3 on kohustuslikud. 

Mu kool asub kodust umbes 5 minuti kaugusel autoga ja 25 minutit jala, aga hostema viib mind ja noorimat hostvenda Pedrot kooli iga hommik autoga, sest hommikud on siiani üpriski külmad. Sellest hoolimata, et kool on kodule nii lähedal, suudame ikkagi kuidagi iga hommik kooli hiljaks jääda. Tavaliselt on see kuskil 5-10 minutit ja selleks ajaks ei ole isegi õpetaja kohale ilmunud.

Koolipäevad algavad tavaliselt 7.45 ja lõppevad 13.30, reedeti 12.45. Vaatamata sellele kuulen peaaegu iga päev, kuidas keegi ütleb, et koolipäevad on liiga pikad. Mõnel päeval saame minna Pedroga hilisemaks kooli, sest esimesed tunnid on inglise keeled ja Pedro ei pea seal käima ning Uruguay YFU andis nõusoleku, et ka mina ei pea nendes käima. Inglise keele tunnid ei ole Pedro jaoks kohustuslikud, kuna ta inglise keele tase on väga hea ning tegi aasta alguses inglise keele testi, mille läbimisel ei pea käima inglise keele tundides.

Ma hakkasin koolis käima kohe esimesel võimalusel ehk juba 13. augustil. See oli 2. päev, kui olin olnud hostpere juures ja nad olid väga imestunud, kui ütlesin, et tahan minna kohe kooli. Hostvanemad üritasid mind ümber veenda, sest tahtsid, et puhkaksin korralikult enne esimest päeva. Ma ei suutnud aga enam kauem oodata. Peale nädalat koolis käimist saime teada, et ma polnud isegi klassinimekirjas ja kool ei teadnud, et neil on YFUga vahetusõpilane. Õnneks sai see ebaselgus kiirelt lahenduse, muidugi tehti sellest enne väga suur probleem.

Minu uus kool ja noorim hostvend Pedro

Osa kooliõuest (fun fact: suurema osa ajast on õues soojem kui koolis sees)

Paar asja, mis on koolis silma jäänud:

1. Piiblit ei tohi käsitleda kui usku tähitava raamatuna vaid kui jutuna
2. Kui koolikell heliseb tundi, siis enne, kui hakatakse liikuma klassi poole, oodatakse vähemalt 3 minutit
3. Hindamissüsteem on 1-12, sealjuures 12 on kõige parem hinne ja 1 kõige halvem. Läbi pääseb veel hindega 6, mõne õpetaja puhul 7'ga
4. Psühholoogia tunnis ei õpita midagi, ainult süüakse
5. Matemaatika õpetaja joonestab kõik joonised vabakäega
6. Uruguays ei pea kooli minema, kui on oht tormile (enamus ajast on torm keskmisest tugevam tuul ja tavaline vihm)
7. Minu klassis käib 22 inimest ja minust on pikem ainult minu hostvend

Pilte uute sõprade ja sugulastega

Hostvend Pedro ja nõbu Olivia

Minuvanune nõbu Manuela

Klassiõdedega
Vasakult: mina, Muriel, Julieta ja taga on Augustina

Esimene kord sõpradega väljas
Vasakult: hostvend Pedro, nõbu Guillermo, Nico, mina ja nõbu Manuela

Klassiõdedega jälle
Vasakult: Maria, Martina, mina, Muriel, Eugenia, Julieta, Melina ja Josefina
Kõik inimesed on siin väga lühikesed

Üks kõige armsamatest klassiõdedest, Eugenia

Nicoga pilt Nico kodus Nico peeglist

Olen olnud Uruguays küll üpriski vähe aega, aga olen käinud Montevideos juba 4 korda. Esimene kord oli juba esimese nädala kolmapäeval, kui läksin noorima hostvenna Pedroga kaasa, sest tal oli vaja midagi seoses kooliga seal teha. Samal ajal sain kokku oma keskmise hostvenna Felipega, kes seal elab, ja ta näitas mulle Montevideot. Käisime Rambla'l jalutamas. Rambla on tee mereääres, kus inimesed käivad trenni tegemas, õppimas, sõpradega hängimas või lihtsalt matet joomas. Montevideo Rambla on üks pikimaid maailmas, aga meie jalutasime umbes 5 km sellest ainult. See on reaalselt üks ilusamaid kohti, kus olen käinud. Kahjuks sellest pilte ei saanud teha, sest oli pime. Hiljem läksime koos Pedro, Felipe ja Felipe sõbraga sööma chivitosid.

Chivito, Uruguayst pärit võileib

Järgmisel korral läksime Pedroga Felipele ööseks. Käisime vaatamas "Mamma Mia: Siit me tuleme taas". Nägin seda juba kolmandat korda, aga siiani ei tüdine sellest ära!! Peale meie oli saalis ainult 4 inimest, sest läksime seansile, millel olid subtiitrid, mitte peale loetud (siin loetakse reaalselt kõigele peale). Hommikul läksime jällegi Montevideo peale jalutama, aga seekord näitasid hostvennad mulle Montevideo vanalinna.

Plaza Independencia (Vabaduse väljak)
Kõige tähtsam väljak Montevideos

Artigas Mausoleum
Kuju pühendatud Uruguay kangelasele Artigasele,
tema säilmed on maa all, mida valvavad alati kaks sõdurit

Elumaja väljaku ääres, väidetavalt
kõige rohkem kummitav maja Montevideos

Uruguay nidi-nädi pood

Montevideo silt, mis värvitakse igal pidupäeval erinevate värvidega üle

Lõpetan nüüdseks, sest aeg on jälle minna tegelema vanade asjadega uues võtmes. Jätan teile siia lõppu pildi oma 2/3 hostvennast, kes on mulle juba väga kalliks saanud ja võtavad mind kui täitsa oma õde juba! 

Vasakult: Pedro ja Felipe

Cuídense amigos!