Hola!
Olen nüüdseks olnud siin kauges riigis üle 2 nädala ja selle ajaga on juhtnud väga palju ja erinevaid emotsioone on kogunenud kuhjaga.
Alustaksin kõigepealt sellest, et ma olen ülimalt õnnelik, et mul on pere, kes toetab mind täielikult kõiges ja on valmis tegema minu jaoks kõike. Arvatavasti ilma nende toeta ei oleks ma kunagi olnud valmis tulema vahetusaastale, eriti nii kaugesse riiki.
Enne äraminekut korraldas mu õde ka mulle üllatus-äramineku peo. See oli reaalselt parim! Südamest aitäh kõigile, kes tulid ja suurim tänu mu imelisele õele!
 |
| Minu eestlased |
 |
| Värvikas Fred |
 |
| Kiire Idla |
 |
| Kiired ja dabijad |
Minu tõeline seiklus aga algas paar päeva hiljem juba Tallinna lennujaamas, kui avastasime, et mu kohvris on 4 kilogrammi ülekilosid. Pidin hakkama siis asju oma kohvrist välja võtma, et seda kergemaks teha. Muidugi võtsin välja kõige raskemad asjad ehk samas ka kõige soojemad asjad. Siia jõudes sain aru, kui halb see tegu tegelikult oli, sest siin on hetkel keskmiselt 12 kraadi sooja päeval. Õnneks paitab päike meid siin iga päev aina soojemalt!
 |
| Viimane pühasöömaaeg kõige kallimatega |
 |
| Parim reisikaaslane Johannes, kes pidi terve aeg üksinda olema lendude ajal, sest mina magasin :) |
 |
| Veel viimased kallid ja pildid oma eestlastega |
 |
| Minu kõige suuremad toed |
 |
| Ainuke Norra esindaja sellel aastal, Hanna |
Lendasime kokku koos vahepeatustes ootamistega 26 tundi. Selle aja jooksul leidsime endale ka sõbra Pariisi lennujaamast, keda ootab ees sarnane kogemus siin üpriski tundmatus riigis.
 |
| Enne kui väsimus jõudis |
Kohe, kui jõudsime lennujaama, siis võttis seal meid vastu minu keskmine hostvend Felipe ja veel üks vabatahtlik Uruguay YFU'st. Sealt sõitsime kohe aasta alguse seminarile (AAS), kus saime teada, et olime viimased, kes jõudsid. AAS kestis kokku 5 päeva ja selle aja jooksul võtsime läbi erinevaid teemasid, mis on seotud vahetusaastaga (hirmud, kohanemine, rõõmud ja palju muud). Muidugi sain sealt ka väga palju uusi sõpru üle terve maailma, alustades Leedust ja lõpetades Taiga ja USA'ga!
 |
| Kõik selle aasta õpilased ja vabatahtlikud |
 |
| Üks vabatahtlikest oli tango õpetaja ja pildil on minu tango partner Jessica, USA'st |
 |
| Kaks Nilsi Rootsist tantsimas tangot |
 |
| Magasime kõik 26 tüdrukut ühes toas. Ruumi polnud üldse liikuda kohvrite pärast, tualette oli ainult 2 ja dušše 1, aga sellegipoolest saime kõik imeliselt hakkama ja kindlalt üks meeldejäävamaid laagreid!! |
 |
Reaalselt kõik skandinaavlased olid blondid!
Paremalt: Camilla (Taani), Asta (Taani), Jessica (USA), Sol (Taani) ja Hanna (Norra)
Mina olen taga :) |
Peale AAS'a aga oli aeg minna perede juurde. Ma arvan, et ma pole ammu juba nii närvis olnud millegi pärast, kui sellel päeval hostperega kohtumise pärast olin. Neid nähes aga närv kadus koheselt, sest oli näha, et ma olin seal oodatud. Autost välja astudes ei saanud ma kohe kallistada hostpere, vaid pidin laskma ennast nuusutada kolmel koeral. Nad olid just 3 päeva enne minu kohale jõudmist endale kolmanda koera võtnud!!
 |
Vasakult: mina, noorim hostvend Pedro, hostisa Gustavo, vanim hostvend Patricio,
Patricio tüdruksõber Valentina, keskmine hostvend Felipe (muidugi matega!) ja hostema Sandra |
 |
Uus koer Fabio
|
Peale tervitamist läksime tuppa ja esimese asjana pakuti mulle matet, mis on traditsiooniline jook Ladina-Ameerikas, aga levinuim on see Uruguays. Seda juuakse igal pool ja igas olukorras. Siinsetel inimestel on kombeks seda juua üks tassitäis korraga ja alles pärast lurina heli täidetakse uuesti ja antakse edasi. Reegel tuleb sellest, et teisiti juues jagaksid inimesed sülge. Samas juuakse samast kõrrest. Mate maitseb nagu tugev roheline tee, aga seda valmistatakse matepuu kuivatatud lehtedest.
 |
| Igas poes on vähemalt üks lett ainult erinavate matede jaoks |
Hiljem läksime koos noorima hostvenna Pedro ja vanima hostvenna Patricio ja tema tüdruku Valentinaga ringi sõitma Caneloneses ja selle ümbruses. Kahjuks need pildid kadusid, mis tegin nendes kohtades, kui mu telefon purunes õnnetuses.
Selle asemel saate 3 olulisemat fakti mu siinse kodulinna kohta:
- Elanikearv: 33 000 (nende jaoks keskmise suurusega linn, ühest otsast teise autoga on umbes 15 minutit)
- Asub sama nimega maakonnas Caneloneses ja on selle tähtsaim linn
- Canelones asutati 1783. aastal (üldiselt kõik linnad asutati umbes sellel ajal Uruguays, enne seda oli kõikjal ainult mets ja põllumaad)
Selleks korraks lõpetan, sest hakkan kohe liikuma kooli (siin on 6 tundi taga Eesti ajast) ja järgmises blogipostituses kirjutan ka sellest rohkem.
Kõigile, kellel hakkab varsti kool, soovin ma palju edu ja ärge andke alla!
Cuídense amigos!
