Tere! Kuidas läheb? Mina olen Elis.
Ma olen väga pikalt juba mõelnud selle peale, kas üldse alustada oma blogiga, aga peale vanema õe pikka veenmist siin see on!
Arvatavasti juba algusest oli aru saada, et minu nimi on Elis ja blogi nimest on aru saada, et kuidagi olen ma seotud Uruguayga. Nimelt olen ma minemas juba 4 päeva pärast riiki, mis asub 12 800 kilomeetri kaugusel ning on tuntud oma jalgpallur-inimesehammustaja Suareze poolest. Ega väga palju muud inimesed Uruguayst üldiselt ei teagi. See oli ka üheks põhjuseks, miks otsustasin valida Uruguay kasuks.
Kust tuli idee minna vahetusaastale?
Täpselt 10 aastat tagasi, õppeaastal 2008/2009, käis mu vend Evert vahetusõpilasena Saksamaal. Viis aastat hiljem, 2013./2014. õppeaastal läks mu õde Liisa vahetusaastale Tšiili. Enne oma venna vahetusaastat olin ma veel 6-aastane ja olin 100% kindel, et minul ei oota mitte kunagi ees sama asi, aga siin me oleme!
Kust tuli idee minna vahetusaastale just Uruguaysse?
Uruguay ei olnud tegelikult kaugeltki minu esimene valik. Ma olin kuni 7. klassini kindel, et ma lähen vahetusaastale Rootsi. See mõte oli mul peas 4 aastat, kuni hakkasin õppima koolis saksa keelt, mis hakkas mind köitma, mistõttu tuli mul mõte minna vahetusaastale hoopis Austriasse, sest vend käis Saksamaal ja samasse riiki ei tahtnud minna. Pärast Liisa vahetusaastat Tšiilis oli päris kadestusväärne, kuidas ta sai nii paljude inimestega erinevatest riikidest suhelda tänu sellele, et oskas hispaania keelt. Samuti kuulas ta päevast päeva hispaaniakeelset muusikat, mis hakkas ka mulle meeldima. Seejärel mõtlesin, et tahaks ka ise osata hispaania keelt. Selle peale ütles Liisa, et Uruguay oleks väga huvitav riik ja sobiks mulle hästi. Peale seda ma ei osanud väga pikalt valida, kas ma tahan selgeks saada keelt, mida ma juba oskan natuke ja millega toetas mu isa mind täielikult, või siis keelt, mis paitas mu kõrvu ja südant. Lõpliku otsuse suutsin ma aga teha alles eelmise aasta veebruaris, kui käisime isaga Austrias suusatamas. Muidugi oli sellel reisil oma väike tagamõte ka :) Nimelt aitas mul valiku tegemisel muusika, sest nagu alati, siis mängitakse mägedes kogu aeg muusikat ja nii oli ka Austrias ning korra oli kõikide pop-muusika lugude vahele poetatud Enrique Iglesiase hispaaniakeelne laul. Siis jõudis kohale, et Uruguay saab minu vahetusriigiks. Hiljem ei ole ma otsust Uruguay kasuks kahetsenud.
Mul on pere!
Peaaegu kaks nädalat tagasi, kui istusin lennukis, et hakata tagasi sõitma Dublinist, kus olime perega veetnud nädal aega ringi vaadates, sain väga toreda kõne YFU'lt, milles öeldi, et mulle on lõpuks leitud pere. Ma hakkan elama linnas nimega Canelones, mis asub 50 kilomeetrit põhjas Uruguay pealinnast, Montevideost. Mu peres on ema Sandra, isa Gustavo ning kolm venda: Patricio, Felipe ja Pedro. Samuti on mul kaks koera Sima ja Hugo. Mul ei olnud kunagi suuri ootusi, kes peaks mu peres olema, aga ise olles suur koerainimene ja terve elu omades koera, tahtsin südamest, et mul oleks peres vähemalt üks koer ja nüüd on mul neid kaks!!
Vasakult vend Pedro, isa Gustavo, ema Sandra, vend Patricio ja vend Felipe
Sima
Hugo
Ma hakkan elama koos ema, isa ja noorima venna Pedroga, kes on minust ainult 2 kuud noorem. Vanem vend Felipe, kes on 24-aastane, elab Montevideos. Eelmisel kuul pani ta taskusse bakalaureuse kraadi biokeemias ja läheb edasi seda õppima magistrisse. Patricio on samuti minust vanem, ta on 28-aastane ja elab linnas nimega Fray Bento, mis on meie kodust umbes 3,5 tunni kaugusel. Hea asi on aga see, et mõlemad vennad käivad peaaegu iga nädalavahetus kodus ehk ma näen neid tihti. Ema Sandra võttis selleks aastaks ennast töölt vabaks, aga muidu töötab ta perefirmas. Isa Gustavo on ettevõtja.
Sarnaselt minu Eesti perele on ka minu hostperel saanud omamoodi traditsiooniks vahetusaastal käimine. Nimelt käis mu hostisa oma noorusajal Ameerika Ühendriikides. Tema jälgedes käis ka vanim hostvend Patricio. Keskmine hostvend käis paar aastat tagasi hoopis Saksamaal ja järgmine aasta ootab sarnane kogemus ees ka noorimat hostvenda Pedrot, kes läheb vahetusõpilaseks siia samasse lähedale Rootsi!
Siiamaani ei suuda uskuda, et minek on kohe ja hakkan elama riigis, mis on minu jaoks täiesti tundmatu. Arvatavasti järgmine postitus tuleb juba siis, kui olen saanud esimesed elamused.
Kuna õe blogi oli tema vahetusaasta jooksul üsna loetud paljude poolt, panen siia lingi tema blogist, kui kellelgi on huvi lugeda ka varasema vahetusõpilase kogemusi. http://liisatsiilis.blogspot.com/
Seniks aga
Cuidense amigos ja hasta luego!
Sarnaselt minu Eesti perele on ka minu hostperel saanud omamoodi traditsiooniks vahetusaastal käimine. Nimelt käis mu hostisa oma noorusajal Ameerika Ühendriikides. Tema jälgedes käis ka vanim hostvend Patricio. Keskmine hostvend käis paar aastat tagasi hoopis Saksamaal ja järgmine aasta ootab sarnane kogemus ees ka noorimat hostvenda Pedrot, kes läheb vahetusõpilaseks siia samasse lähedale Rootsi!
Siiamaani ei suuda uskuda, et minek on kohe ja hakkan elama riigis, mis on minu jaoks täiesti tundmatu. Arvatavasti järgmine postitus tuleb juba siis, kui olen saanud esimesed elamused.
Kuna õe blogi oli tema vahetusaasta jooksul üsna loetud paljude poolt, panen siia lingi tema blogist, kui kellelgi on huvi lugeda ka varasema vahetusõpilase kogemusi. http://liisatsiilis.blogspot.com/
Seniks aga
Cuidense amigos ja hasta luego!
